Nii algab minu puhul kõik.
Mittemillestki.
Ma mäletan, et aastaid tagasi tabasin end mõttelt, et ma analüüsin kõike liiga palju ja selletõttu magan nii mõnedki pakkumised maha. Seega otsustasin, et kui asi mind vähegi huvitab, ütlen oma jah sõna, ja siis vaatab juba edasi, et mis saab. Kui ma juba millegagi olen otsustanud ennast siduda, siis nii lihtsalt ma sellest otsusest enam ei tagane. Siiamaani on õnneks minu "jah" mind päris põnevatesse kohtadesse viinud, olen leidnud palju uusi ja häid sõpru, õppinud enda kõhutunnet usaldama ja erinevates olukordades hakkama saama. Ja peale kõige selle, olen öelnud ka ühe päris tähtsa "jah"-i. No ikka selle mis kaasab endaga järgmise aasta jooksul valget kleiti ja my significant other-it.
See blogi saab olema minu jaoks päris suur väljakutse, kuna ma ei olejust maailma püsivaim inimene. Kuna ma elan Hispaanias ja reisin palju, siis tihti ei mäleta isegi, mis eile toimus. Rääkimata siis sellest, et 20 inimest alati kursis hoida oma tegemistega. Ja kõige lõpuks, ma olen viimasel ajal märganud, et eesti keele kirjutamine ei ole enam päris see mis enne. Mitte grammatika pärast, vaid just lause ülesehituse ja soravuse poolest. Nii et mis oleks veel parem võimalus kui blogi kirjutamine, et hoida oma sõbrad-sõbrannad oma tegemistega natukenegi kursis ja kõik oma pisikesed tegemised-juhtumid siia kirja panna.
xo
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar